Igapäevase raudteevedude tootmise korraldamist ja juhtimist rakendavad ühtselt raudteeveoosakondade poolt moodustatud dispetšerasutused.
Kuigi raudteetranspordi dispetšertöö on riigiti erinev, hõlmab selle põhisisu rongide käitamist ja vagunite jaotamist. Rongi käitamine viitab rongi käitamise juhtimisele, vagunite jaotamine aga kaubavagunite peale- ja mahalaadimise ning rongi väljumise planeerimisele ja korraldamisele, samuti liiklusvoo reguleerimisele.
Rongi juhtimine on veo dispetšertöö, mida tehakse selleks, et tagada rongide õigeaegne sõit vastavalt rongide sõiduplaanile. Rongi käitamise käsk rakendab rongi dispetšeri ühtset käsusüsteemi, mis tähendab, et kõiki rongi käitamisega seotud korraldusi ja juhiseid saab anda ainult tööl olev-rongi dispetšer; asjaomased rongide käitamise töötajad peavad täitma rongi dispetšeri korraldusi ja täitma dispetšeri käske.
Iga rongidispetšeri juhitavat lõiku nimetatakse dispetšerilõiguks ja selle pikkus määratakse vastavalt lõigu liiklusmahule, kaubaveomahule ja varustustingimustele. Tavaliselt sisaldab dispetšersektsioon ühte veduri veoosa. Madala liiklusega või automaatsete rongijuhtimisseadmetega suundadel võib lähetussektsioon hõlmata mitut veoosa; vastupidi, veojõuosa võib jagada ka mitmeks lähetussektsiooniks.
Rongi dispetšerid saavad dispetšertelefonide ja rongiraadiosade abil pidevalt teavet rongide käitamise kohta neile määratud dispetšerosakonnast. Rongi tegelikust käitamisest lähtuvalt võtavad nad vastavaid operatiivseid kohandamismeetmeid, et tagada rongide sõiduplaanist kinnipidamine. Kohandusmeetmed, mida rongidispetšerid võivad võtta, hõlmavad järgmist: rongiliikluse kiirendamine, möödasõidupunktide või möödasõiduviiside muutmine, vastassuunas sõitvate rongide organiseerimine, rongide liitmine ja ühendusrongide lisamine. Nende kohandamise korraldused väljastatakse jaamadele rongiliikluse kohandamisplaanide kaudu ning nende täitmist jälgitakse tegelike sõiduplaanide täitmisega.
